Sissejuhatus
Noh, alati need ootused jõulude ajal... Te ootate maitsvat sööki ja mõned loodavad, et see ei ole kala (üleminek sketšist "Kuidas maitsevad jõulud?").
Ootused ja lootused mängivad jõulude ajal samuti suurt rolli. Ma ootan täna õhtul kingitust ja loodan, et see on droon.
See oli väike nali, mul on juba droon, ma säästsin selle kaks aastat tagasi.
Lootuste vastandiks on hirmud. Ma ootan täna õhtul kingitust ja ma kardan, et see saab olema viik.
Kuid jätame need rumalused - kuigi ma võisin mõnede jaoks puudutada väga reaalseid lootusi ja hirme - ja vaatame jõuluteksti Vanast Testamendist (Jesaja 9:1-6; NL):
Lootus rahvale pimeduses
Esimene salm on tsiteeritud Uues Testamendis Matteuse 4:15,16, kus kirjeldatakse Jeesuse Kristuse kolimist Kapernauma, mis asus Galilea merest loodes, mis oli tol ajal Sebuloni ja Naftali suguharude maa.
See tähendab, et see Uue Testamendi teksti helge valgus on seotud Jeesusega.
Tuleb teada, et eelmises peatükis, Jesaja 8. peatükis, kirjeldati Iisraeli rahva jaoks pimeduse aega, mis saabus Jumalast ära pöördumise tõttu. Oli hirm ülekaaluka vaenlase ees, olid okultsed tavad, mis sageli käivad käsikäes hirmuga.
Ja nüüd on välja kuulutatud valgus. Ma lihtsalt võrdsustasin pimeduse hirmuga, mis ei pruugi alati sobida. Aga pimeduses ei näe sa sihtmärki, sa ei näe, mis tuleb, ja see tundub üsna ähvardav ja hirmutav.
Hele valgus näitab teile eesmärki ja teed.
Põhjapoolkeral langevad jõulud pimedasse aastaaega ja igal pool näeb alati palju jõulutulesid. Aeg-ajalt tekib mul kuri mõte, et elekter ei ole veel piisavalt kallis, kuid ma saan aru, et paljud inimesed kannatavad pimeduse all ja jõuluvalgustusest on abi. Ja LED-idega ei ole see enam nii kallis, nii et ma lükkan selle vastiku mõtte jälle eemale.
Jeesus Kristus on meie lootus, meie valgus. Kui te suudate selle lause, mida olete ilmselt juba tuhat korda kuulnud, jälle kaasa võtta, siis on see aasta juba väärtuslik jõuluaasta.
Rõõm
Teine salm on veidi täpsem:
"paljundage inimesi": inimene ei kuulu enam vaid üksikute hulka, ta ei ole enam üksi. Pimeduses tunneb inimene end sageli üksi, sest ta ei näe teisi. Valgus näitab meile ka meie ligimest, meie kaasvenda, meie kaasõde.
"Rõõm Jumalas nagu...": Nagu saagikoristuse aeg, nagu inimesed, kes jagavad saaki omavahel.
Ma pean hetkeks ohkama "rüüstamise" puhul, sest see kõlab kuidagi kriminaalselt, nagu piraatlus või vargus, kuid siin on kõik seotud tundega. Kujutage ette, et leiate koos teistega aarde ja saate selle endale. Nüüd saate tasuda oma võlad, saate teha midagi head oma perele, saate ehk lõpuks ometi endale midagi lubada, näiteks puhkust. Ja te jagate seda rõõmu teiste inimestega, kes on koos teiega selle aarde leidnud, ning kõigile piisab sellest.
Ei ole kadedust ja kõik on koos õnnelikud.
Vabastumine ja rahu
Siis pöördutakse taas pimeduse poole:
Kõigepealt on tegemist vabanemisega. Iisraeli põhjaosa, vähemalt varem mainitud Sebuloni ja Naftali suguharud, olid Assüüria võimu all ja siin väljakuulutatud vabanemine toimus siis ka Jesaja 37. peatükis.
Kuid ka meie isiklikult võime kannatada ikke all ja olla surve all. Rohkem kui seda võib-olla pisut labane väide, et Jeesuse kaudu võib saada vabaks, ei saa ma tänases raamistikus pakkuda. Tee sinna on alati väga individuaalne ja isiklik. Aga nagu ma juba mainisin, teised vennad ja õed on seal, te ei ole üksi.
Ja siis on tegemist rahuga. Minu meelest on kuidagi hirmutav, et neljanda salmi esimene osa "Kõik mühinal marssivad saapad" on väide, mida peaaegu kõik inimesed igal ajal mõistavad. Siin ei ole vaja midagi kultuuriliselt selgitada, see avaldus on täiesti ajatu.
Sõjast ei saa mööda minna. Kusagil maailmas on viimastel aastakümnetel alati olnud sõda, kuid seekord on see nii lähedal.
Mõned kirikuinimesed on viidanud 1914. aasta nn jõulurahu eeskujuks, mis toimus Esimese maailmasõja ajal, ja küsinud, kas see ei oleks võimalik ka Ukrainas.
Mul on Vikipeedia artikkel selle kohta
(https://de.wikipedia.org/wiki/Weihnachtsfrieden_(Esimene_Maailmasõda))
väga põnev, võin seda ainult soovitada. See jõulurahu toimus peamiselt Saksa ja Briti sõdurite vahel Belgia Flandrias ja naaberpiirkondades Prantsusmaal. Ühel hetkel pidasid sõdurid isegi ühise jumalateenistuse, kus loeti 23. psalmi, esmalt inglise ja seejärel saksa keeles.
See oli tore, aga täna on see natuke ülistamine. Prantslased ja belglased olid vaevalt kaasatud, sest sõda toimus nende maal ja nad olid otseselt mõjutatud Saksa okupantide poolt tekitatud hävingutest. Nii et see oli rohkem lugu ilma otseselt mõjutatud isikuteta, nagu see on mõnikord tänapäeval erinevate arutelude puhul Ukraina sõja kohta.
Kui te nüüd vaatate neid kahte salmi poliitiliselt, siis mõistate, et ikke alt vabanemine ja relvade hävitamine kuuluvad kuidagi kokku. Seega ei saa lahendus olla rahu allasurumisel. Rahu ja vaba elu peavad kuuluma kokku. Poliitikud on mõistet "vabadus" sageli naljakalt tõlgendanud, kuid ma arvan, et te saate aru, mida ma mõtlen.
Laps
Jõuame põhijoone juurde:
Nüüd on tõesti jõulumeeleolu.
Mind isiklikult häirib aga see, kui inimesed räägivad Kristuse lapsest, kes peaks kingitusi tooma. Jõuluvana on üsna selgelt paigutatud Hambahaldjas, kuid Kristuse laps, keda kujutatakse sõltuvalt kultuurist kingitusi toova lokkis juustega inglilapsena, võib tõesti moonutada pilti tõelisest Jeesusest Kristusest, kes tuli maailma abitu imikuna ja kellest sai meie imeline nõuandja, tugev Jumal, igavene Isa ja Rahu Vürst.
Vaatame neid nelja terminit lähemalt.
- Suurepärane nõustaja: kui vajate nõu, kui olete hätta jäänud, võite pöörduda tema poole. Ta aitab kuidagi: Asjade kaudu, mis saavad teile selgeks, läbi piibliteksti, läbi uste, mis avanevad või sulguvad, mõnikord imelisel moel.
- Tugev Jumal: Jeesuse Kristuse kaudu oleme ühendatud kõikvõimas Jumalaga. Jumal on tugev, tugevam kui me suudame ette kujutada. Tema jaoks pole miski võimatu.
- Igavene Isa: Meie maapealsed vanemad või teised hooldajad lahkuvad mingil hetkel või vähemalt ei suuda meid enam aidata. Jeesuse Kristuse kaudu jääb Jumal meie Isaks, igaühe jaoks isiklikult, olenemata sellest, kui vanaks me saame ja kuhu meie tee meid viib.
- Rahu vürst: Rahus elamine Jumalaga, iseendaga ja oma ligimestega on oluline alus täisväärtuslikuks eluks. Ja Jeesus on meile seda rahu lubanud.
Ja siis on juttu lõputust valitsemisest, rahust, õigusest ja õiglusest.
See ei ole muidugi teokraatia, kus mõned inimesed kummalistes rõivastes ja peakatetes otsustavad, kuhu asjad lähevad.
Jumala kuningriik siin maa peal algab meist isiklikult. Kui me ühineme Jeesusega Kristusega, anname oma elu talle, siis saab tema rahu kasvada ja levida meie sees. See hõlmab ka tema õiglust ja ka tema halastust.
Võib-olla tundub see lause jõulude jaoks liiga kitšilik, eriti kui mõtlete omaenda ebaõnnestumistele. Siin olin ma vastik, seal tegin oma käitumisega kellelegi haiget, mujal võisin ma mitte lahendada vaid hoopis õhutada tüli.
Ma arvan, et me kõik kogeme seda mõnikord, kuid sellest hoolimata on tõsi, et Jeesuse Kristuse rahuriik algab meist isiklikult.
Ja meie teksti viimases lauses esineb tõesti sõna "jätkusuutlik", vähemalt tõlkes "Uus elu". See on sõna, mida tänapäeval igal võimalusel kasutatakse, ja seda õigustatult, sest me oleme varem paljudes valdkondades kaldunud jätkusuutlikkust eirama.
Ma lugesin salmi uuesti:
See on muidugi pilguheit igavikku, kuid nagu ma ütlesin, algab see ka siin, meiega isiklikult.
Ja ma usun, et Jumal on teie vastu isiklikult püsivalt huvitatud ja et ta on pühendunud teile ja sellele, et te kogete oma rahu.
Kokkuvõte
Lõpetuseks loetlen veel kord lühidalt üksikud punktid:
- Lootus pimeduses: Jeesus Kristus, valgus, näitab sulle teed ja sa näed, et sa ei ole üksi.
- Jumala rõõmu jagamine
- On olemas rahu Jumalaga, rahu iseendaga ja rahu teisega ning see algab isiklikult meie endi sees.
- Lootuse laps, Jeesus Kristus, on meie jaoks imeline nõuandja, tugev Jumal, igavene Isa ja rahu vürst. Ja Jumal on isiklikult huvitatud sinust ja minust, et me kogeksime ja annaksime edasi tema rahu.