Saarna, Leichlingen,
Tõde
2Moosese 34:6; Tõde kui Jumala märk.
Psalm 25, 10; Tõde kui Jumala teede märk.
Psalm 33:4; Jumala sõna ja töö on sirge tões.
Psalm 119, 142; Jumala seadus on tõde.
Psalm 119, 160; Jumala sõna summa on tõde.
1 Korintose 13, 6; armastus rõõmustab tõe üle.
Joh. 9,16; lahkhelid variseride vahel pimedana sündinud mehe tervendamise pärast.
Psalm 115, 1; Jumala au tema headuse ja tõe eest.
Joosua 24, 14; Tõde kui teenimise märk.
Psalm 26:3; Psalm 86:11; Elu Jumala tões.
Joh. 3, 21; Kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde.
Joh. 4, 23; Isa kummardamine vaimus ja tões.
Joh. 8, 32; Tõde teeb vabaks.
Joh. 8, 45; tõde ei usuta.
Gal 4, 16; vaenlane, sest üks räägib tõtt?
Joh. 6, 13; Tõe vaim juhib tõele.
Joh. 17, 17; pühitsemine tõe kaudu
Joh. 18, 38; "Mis on tõde?"
2 Korintose 4, 2; tõe ilmutuse kaudu soovitus teiste südametunnistuse jaoks.
Ef 4, 15; tõde armastuses kinni hoides ja seeläbi Kristuse poole kasvades.
Ef 4, 25; Jätke ära valed, rääkige üksteisele tõtt.
Ef. 6, 14; tõega vöödatud lülid (vaimne raudrüü).
1Tim 2, 4; Kõik saavad päästetud ja jõuavad tõe tundmisele.
2Tim 3, 7; Alati õppides ja kunagi tõde tundma õppides.
2 Tim. 4, 4; Tõe asemel muinasjutud.
1. Joh. 1, 8; Tõde meie endi ees.
1 Johannese 3:18; armastades tegudes ja tõesuses.
Joh. 1, 14; Jeesus täis armu ja tõde.
Joh. 1, 17; arm ja tõde on antud Jeesuse kaudu.
Joh. 14, 6; Jeesus on tee, tõde ja elu.
Joh. 14, 7; Püha Vaim kui Tõe Vaim.
Joh. 18, 37; Jeesuse ülesanne on anda tunnistust tõe kohta.
Apostlite teod 28, 23; Sõnumit nimetatakse tõeks.
Miks see küsimus?
On palju valdkondi, kus inimesed on endiselt väga huvitatud sellest küsimusest, näiteks poliitikas.
Näiteks Pärsia lahe sõja ümber kerkis ikka ja jälle esile küsimus tõde või vale:
Kas Husseinil olid massihävitusrelvad? Kas USA tungis sinna ainult majanduslikel põhjustel? Kas USA ja Suurbritannia salateenistused valetasid teadlikult, et avalikult sõda ette valmistada?
Ja see kehtib ka tänapäeval, et usaldusväärsus on poliitiku jaoks oluline. Kui poliitik tabatakse valetamisest, võib see ikkagi kaasa tuua selle, et ta peab oma ametist loobuma ja teise ritta tagasi astuma.
Mõned poliitikud väldivad seetõttu selgete avalduste tegemist, et seda ei juhtuks.
Tõe küsimus on ka teaduses ja teadusuuringutes uskumatult oluline. Valesti manipuleeritud uurimistulemustel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed.
Otsustav on siin alati: mis on tõestatav?
Ja see tõestatavuse küsimus läbib üha enam kõiki eluvaldkondi.
Minevikus usuti suuresti ilmalikke ja vaimseid võimusid.
Kui valitseja ütles, et me läheme sõtta, läksid kõik kaasa. Sõja mõttekust ei küsitletud. Kindlasti oli ka diktatuurirežiimides raske omada ja esindada oma arvamust.
Ka vaimses valdkonnas: see, mida preester ütles, oli tõsi, selles ei olnud mingit kahtlust, vähemalt mitte usuküsimustes. Mõnes riigis on see nii ka praegu. Kogesin seda 10 aastat tagasi Rumeenia külades, kus kohaliku preestri sõna oli praktiliselt seadus.
Meie, sakslaste jaoks kulmineerus see kuulekus autoriteedile Kolmandas Reichis, kus suur osa sakslasi tõesti uskus Hitlerisse.
Ma arvan, et meie ajaloo tõttu oleme seetõttu eriti skeptilised ja ei taha näha tõendeid enne, kui meile midagi räägitakse.
Teaduses ja poliitikas see kuidagi toimib, aga kuidas on lood siis, kui me räägime Jumalast?
Jumalat ei saa tõestada.
Selles usu ja religiooni teemavaldkonnas on tõeküsimus niikuinii väga ebapopulaarseks muutunud. Enamik inimesi teeb seda ilmselt nii nagu Pilaatus, siin vestluses Jeesusega tema sünnituse ajal: (Joh. 18, 37.38)
Pilaatus küsis temalt: "Nii et sa oled kuningas?" Jeesus vastas: "Sa ütled, et ma olen kuningas. Sellepärast olen ma sündinud ja sellepärast olen ma tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõtt, kuuleb minu häält .
Pilaatus ütles talle: "Mis on tõde? Ja kui ta oli seda öelnud, läks ta jälle juutide juurde ja ütles neile: Ma ei leia temas mingit viga; "
Pilaatus küsib: "Mis on tõde?" ja ei oota vastust ning läheb välja.
Nii on see tänapäeval: mis on tõde? Igaüks ütleb midagi muud, keegi ei saa teada. Ma ei taha kuulda teie vastust. Kas neil kõigil ei ole mingil moel õigus?
Seega oli Pilaatus selles suhtes väga kaasaegne inimene.
Ta pidas Jeesust süütuks, võib-olla isegi heaks inimeseks, eeskujuks, nagu mõned ka tänapäeval ütlevad, kuid teda ei huvitanud see, mida Jeesus nimetas tõeks.
See on ka väga moodne, kas pole?
Tänasel tõendatavuse ajastul loeb rohkem küsimus tõhususest, ka usu valdkonnas. Kas see toimib?
Ja kuidagi nii on see ka meie puhul.
Seega ei ole enam küsimus: Mis on tõeline õpetus? vaid: Kuidas ma saan teha seda nii, et ma saaksin kogeda Jumalat?
Mis kasu on tõelusest, kui ma seda ei koge?
Või: Milline on kiriku kasvu retsept? Millised meetodid toimivad?
Ma ei taha uusi ideid halvasti kuulda. Jeesuse kogudus ja tema viis jagada evangeeliumi ümbritsevale maailmale, peab muidugi jätkuvalt arenema ja teatud mõttes ajaga kaasas käima.
Aga ma arvan, et te näete suundumust: mitte enam: Mis on tõsi? vaid: Mis töötab?
Kuid ka see küsimus on iidne.
Kui Jeesus tervendas pimedana sündinud mehe, vaidlesid variserid selle üle, kuidas sellega ümber käia (Joh. 9, 16):
"Siis ütlesid mõned variserid: See mees ei ole Jumalast, sest ta ei pea hingamispäeva; ja teised ütlesid: "Kuidas saab patune inimene selliseid tunnustähti teha?" Ja nende seas tekkis lahkarvamus."
Variserid olid oma ajaloo jooksul Piibli ümber täiendavaid käske välja mõelnud ja olid ka hingamispäeva suhtes üsna ranged.
Ravimine hingamispäeval oli vastuolus nende õpetusega ja seetõttu oli see mõnede jaoks lihtsalt vale.
Aga ravimine on põhimõtteliselt hea asi, nii et mõned teised arvasid, et see töötas, seega ei saa Jeesus olla halb inimene.
Milline seisukoht on siinkohal õige?
Võib teha seda enda jaoks väga lihtsaks ja öelda:
Muidugi. Jeesuse teod olid tõendiks, et Jeesus on Jumalast, see on ju ilmselge paranemise kaudu, kas pole?
Kuid on ka juhtumeid, kus me hoiame tõestatud tõhususest hoolimata väga madalat profiili.
Ma pean silmas vaimset tervendamist ja ravi, nt tüükad.
Ma olen näinud tõsise välimusega dokumente, et sellised praktikad on tõepoolest ravinud mõningaid haigusi. Kuid sellistel juhtudel ei veena mind tingimata tõhusus, et sellised tervenemised on Jumalast.
Sellisel juhul seame tõe tõhususe ette.
Kuna koguduste või isegi konfessioonide vahel on erinevad vaated õpetuslikes küsimustes, on tõeküsimus muutunud äärmiselt ebapopulaarseks.
Rääkisin paar kuud tagasi ühe vana - protestantliku - onuga ja ta ei suutnud uskuda, miks katoliku kirik ikka veel eraldub protestantlikest kirikutest. Tegemist oli katoliku kiriku poolt 2003. aastal toimunud oikumeenilisel kirikukongressil kehtestatud armulaua keelustamisega.
Ma ei saanud tegelikult aru tema hämmastusest. Me rääkisime sellest mõnda aega.
Ma ei jaga katoliku kiriku õpetusi - minu arvates on nad paljudes punktides valed -, kuid ma saan põhimõtteliselt aru, et nad tegutsevad vastavalt oma õpetustele. Peavoolu silmis võib see olla taunitav, kuid kui te alati järgite peavoolu, siis muutute lihtsalt meelevaldseks ja kasutuks.
Põhiuskumuste - ma kasutan räpakat sõna "alused" - rakendamine ja elamine on tänapäeval muutunud nii ebapopulaarseks, et tuleb uskuda ainult üleloomulikku, seksita energiat, et mitte kuskil solvata.
Isegi mõnes nn. kristlikus kirikus satutakse raskustesse, kui väidetakse, et Jeesus on ainus tõde, ainus tee Jumala juurde (Joh. 14, 6).
Ja kui te siis veel ütlete, et usute, et Piibel on tõsi, siis on kõik läbi.
Aga jääme "tõe ja Piibli" teema juurde.
Või peaksime pigem ütlema, et Piibel sisaldab tõde?
Võite seda ka veelgi sujuvamalt loputada: Piibel sisaldab jumalikku ja inimlikku.
Ma tean veel selliseid fraase: (loe erilise rõhuasetusega)
Küsimus ei ole selles, kas need imed toimusid nii, sest autorid tahtsid vaid piltlikult rõhutada Jeesuse tähtsust.
(Minu kinnituse andmetel ei saa eeldada, et ka Jeesuse imelood tõesti nii juhtusid).
Piibli vastuolud ei ole probleemiks, sest autorid ei ole väitnud, et nad edastavad täpset teavet.
Piiblil ei ole mingeid teaduslikke pretensioone.
jne. jne.
Kunagi kaevasin sellised avaldused oma mälust välja.
Lõppkokkuvõttes tähendavad kõik need väited, et piibli autorid ei võtnud mõnikord tõde väga tõsiselt.
Kas see on nii?
Kuna me peame Piiblit oma aluseks, siis on see küsimus meie jaoks juba praegu väga oluline.
Kui Piiblis räägitakse Jumala Sõnast, Tema käskudest ja Jeesuse sõnumist, siis räägitakse sageli tõde:
Näiteks psalm 119, mille teemaks on Jumala Sõna ise:
V. 142:"Sinu õiglus on igavene õiglus ja sinu seadus on tõde. "
V. 151:"Sa oled lähedal, Issand, ja kõik su käsud on tõde. "
V. 160;"Sinu sõna summa on tõde ja kogu su õiguse õiglus jääb igavesti. "
Lõppkokkuvõttes tähendab see, et kõik, mida Jumal ütleb, on tõsi.
See hõlmab käske, lubadusi, ettekuulutusi jne.
Kõik on tõsi.
Jeesus tegi ka alati selgeks, et see, mida ta kuulutas, oli tõde.
See sai selgeks ka eespool mainitud vestluses Pilaatusega (Joh. 18, 37):
Pilaatus küsis temalt: "Nii et sa oled kuningas?" Jeesus vastas: "Sa ütled, et ma olen kuningas. Sellepärast olen ma sündinud ja sellepärast olen ma tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõtt, kuuleb minu häält."
Või Joh. 1, 17.18;
"Sest seadus on antud Moosese kaudu; arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Keegi inimene ei ole kunagi näinud Jumalat; ainusündinud Poeg, kes on Isa põues, on teda ilmutanud."
Arm ja tõde on meile antud Jeesuse kaudu.
Ja see tähendab tõde Jumala kohta.
Aga kas kogu Piibel on tõene?
Ka Jeesus ise näib pidavat Vana Testamenti tõeks; vähemalt ei ole mingeid viiteid sellele, et ta peab mõnda Vana Testamendi ülestähendatud juhtumit ebatõeks või väljamõeldud legendiks.
Kui ta midagi tsiteerib, peab ta seda alati tõeseks.
Nt Eelija hoolitsemine lesknaise eest jahu ja õli imelise paljunemise kaudu (Luuka 4:25);
"Aga tõesti, ma ütlen teile, et Eelija päevil oli Iisraelis palju leskesid, kui taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur näljahäda tuli kogu maale; ja kellegi teise juurde ei saadetud Eelija, vaid Sarepta Siidoniasse, ühe naise juurde, kes oli lesknaine ."
Ilmselgelt eeldab Jeesus, et see juhtum on tõesti juhtunud.
Kuid need on esialgu vaid väited. Taas kerkib esile küsimus tõestatavusest.
Kui Piibel ütleb iseenesest, et see on tõsi, ei tähenda see midagi.
Kuidas on lood paljude vastuoludega Piiblis?
Need "vastuolud" näivad paljusid vaevavat.
Kui sisestada otsingumootorisse "Piibel, vastuolud", ilmuvad lugematud leheküljed, kus püütakse lahendada vastuolusid või kus on loetletud vastuolusid.
Islami saitidel esitatakse ilmseid vastuolusid argumendina, et Piibel on koraaniga võrreldes võltsitud. Kuid Koraanis on palju tõsisemaid vastuolusid.
Mida me selliste "vastuoludega" teeme?
Kindlasti saab kõiki vastuolusid kuidagi seletada, aga osa sellest tundub ju juustest välja tõmmatud olevat, kas pole?
Võtame ükskõik millise näite: Juudas reeturi lõpp.
Matteuse 27, 5 ütleb, et ta poos end üles.
Apostlite teod 1:18 ütleb, et ta kukkus peaga ja murdus kaheks.
Seda võib seletada sellega, et võib-olla rebenes köis, kui see üles riputati, või et see kukkus köielt maha, kui see lõigati ja murdus kaheks.
Kumbki neist ei kõla eriti usutavalt, kuid nad oleksid võinud olla.
Sellised seletused ei ole aga piiblikriitikute jaoks kaugeltki piisavalt usutavad.
Ma tahaksin teile kirjeldada üht kogemust ja põhjendada, miks Piibel on tõene, vaatamata ilmsetele vastuoludele.
Aastaid tagasi töötasin ma veel Bonnis.
Ma programmeerisin seal Delphi-nimelises programmeerimissüsteemis ja vahetasin teavet teiste programmeerijatega Interneti-newsgroupi kaudu. Selline uudistegrupp on võrreldav foorumiga, kus sa võid midagi kirjutada ja keegi teine vastab sellele kirjalikult. See viib mõnikord tõeliste kirjalike aruteludeni.
Minu tolleaegne ülemus oli veidi kartlik turvaprobleemide suhtes ja andis ainult ühe arvuti, mida sai kasutada internetiühenduseks. See arvuti ei olnud ühendatud ühegi teise arvutiga meie kontoris.
Seega, kui ma tahtsin midagi uudistegrupist lugeda või postitust kirjutada, pidin ma oma tööarvutist lahkuma ja minema teise kontorisse, internetiarvuti juurde.
Nüüd küsis keegi uudistegrupis küsimuse, millele ma osasin osaliselt vastata.
Ma tegin seda ja kirjutasin, et ülejäänud lahenduse võib leida Delphi veebiabist (võib-olla tead seda, F1-ga avaneb abiaken). Kirjutasin ka, et mul ei ole siin arvutis ligipääsu online abile, mis oli ka tõsi.
Veidi hiljem puutusin kokku ülihuvitava küsimusega. Hakkasin sellele vastama, kuid siis vajasin infot Delphi veebiabist. Kuna ka see küsimus oli minu jaoks väga huvitav, läksin oma tööarvuti juurde - teises kontoriruumis -, kus ma programmeerisin, ja vaatasin veebiabist järele. Seejärel kopeerisin tekstiosa veebipõhisest abimaterjalist disketile ja läksin koos disketiga tagasi teises ruumis asuvasse Interneti-arvutisse ning kopeerisin selle teksti veebipõhisest abimaterjalist oma vastuse sisse.
Kuidas see nüüd kellegi jaoks, kes uudistegrupis kaasa loeb, välja näeb?
Kõigepealt ütlen, et mul ei ole ligipääsu Delphi veebipõhisele abile ja siis hilisemas postituses kopeerin teksti veebipõhisest abist.
See on vasturääkivus. Kas ma valetasin? Ei. Aga see näeb välja nii.
Heasoovlikud inimesed võivad oletada, et ma panin kaabli, et saada oma tööarvutist ligipääs internetti. Kuid see ei ole tõsi.
Väljastpoolt on raske aru saada, mis tegelikult juhtus.
Ainult mina tean, kuidas seda vastuolu lahendada, sest ma olin seal. Ja nüüd teate seda ka teie.
Kui te vaatate oma elu, tunduvad mõned teod kindlasti kõrvalistele inimestele vastuolulised, sest nad ei tea kogu tausta.
Piibel räägib muu hulgas sellest, kuidas inimesed elavad koos Jumalaga. Ja Piibel annab sageli aru inimese vaatenurgast.
Minu arvates oleks äärmiselt kummaline, kui mõned asjad ei tunduks vastuolulised. Raamatus ei saa alati anda kogu sündmuse tausta, nii et kõik oleks alati selge. See ei ole üldse võimalik.
Nii paljude ülestähendatud sündmuste puhul peab alati olema mõni, mis tundub vastuoluline ja mida saab lahendada ainult üsna ebatõenäolise seletusega; sama ebatõenäoline, kui ma varem jooksin ühest arvutist teise disketiga, et vastata ühele küsimusele.
Kokkuvõtteks küsimusele "Kas Piibel on tõene?":
Piibel on tõsi.
Teatud traditsioonid Piiblis peavad meile paratamatult tunduma vastuoludena, sest me ei saa alati teada kõiki tagamaid.
Mõnda näilist vastuolu on lihtne seletada, mõnda on väga raske seletada ja mõnda on võimatu seletada, sest ainult need, kes seal olid, saavad neid seletada.
Ei saa tõestada, et Piibel on tõene, kuid ei saa tõestada ka vastupidist.
Ma usun, et kedagi ei saa teha kristlaseks usutavate argumentidega.
Ükskord oli mul üks õpilane, kes juhendas mind ja ma andsin talle Peter Hahne raamatu.
Ta ütles mulle hiljem, et see kõik oli väga hästi argumenteeritud, kuid see argumentatsioon ei meeldinud talle üldse. Tema jaoks polnud tähtis, kas see oli tõsi või mitte.
Siin on ilmne ajastu vaim, et tõhusus on tähtsam kui tõde.
Jeesus rääkis oma tõetunnistusest ja temas sai see tõde tõhusaks. Ta elas ka oma jutlustes.
Võib-olla on minu jutlus siiani tõe ja tõhususe võrdluses veidi halvemini välja tulnud.
Tõhusus on muidugi oluline. Usk ilma tõhususeta (Jakoobuse 2:17) on iseenesest surnud ja seega kasutu.
Kui te usute, et midagi on tõsi, kuid ei ela seda, siis ei ole sellest kasu.
Millised tagajärjed on sellel, et see, mida Jumal meile Piiblis ütleb, on tõsi?
Kui see on tõsi, siis võime põhimõtteliselt Piiblile toetuda, ükskõik, mida ajavaim või peavool ütleb Piibli kohta.
Selle järgi tasub elada.
Tahaksin nüüd lõpetuseks lühidalt tsiteerida ja kommenteerida mõningaid piiblilõike "tõe järjepidevuse" kohta.
Psalm 86:11:"Õpeta mulle, Issand, su tee, ma tahan käia sinu tões, pane mu süda kartma su nime. "
See tähendab, et Jumala tõde peaks paistma ka meie ellu ja me peaksime elama tõe järgi.
Joosua 24:14:"Ja nüüd karda Issandat ja teeni teda täiuslikult ja tões."
Tõde peaks määrama meie teenistuse ja elu.
Mõnikord nähakse konflikti tõe ja armastuse vahel; nii ütleb Piibel.
Ef 4:15;"vaid armastuses tõtt hoides kasvame kõigis asjades tema poole, kes on pea, Kristus".
1.Joh 3,18: "Lapsed, ärgem armastagem sõnas ega keeles, vaid teos ja tões."
Loomulikult ei ole alati lihtne tõtt öelda, ilma et see haiget teeks, kuid kui me joondume Jeesusega, suudame selle konflikti alati paremini lahendada.
Jeesus rääkis ka alati tõtt.
Joh. 4, 24;" Jumal on vaim ja need, kes teda kummardavad, peavad kummardama vaimus ja tões. "
Ka meie jumalateenistus, ja see hõlmab ka meie pühapäevast jumalateenistust, peab toimuma vaimus ja tões, ja seda kõigi asjaosaliste poolt.
Ja lõpuks üks psalmivers, mis võtab kokku Jumala tõe kõige olulisema tagajärje:
Psalm 115, 1;" Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid anna au sinu nimele, sinu headuse pärast, sinu tõe pärast!"
AMEN